35. Võro-seto tähtraamadu ettenäütämine 28. rehekuu pääväl Lindora laadu pääl
35. VÕRO-SETO TÄHTRAAMADU ETTENÄÜTÄMINE OM SIMUNAPÄÄVÄ, 28.10, LINDORA LAADU PÄÄL

Timahavvanõ Võro-seto tähtraamat om jo kolmõskümnes viies umasugunõ ja viies vuur, ku tuud tegevä päämädselt Võro Seldsi noorõ.
2024. aastaga pääle mõtõldust Tähtraamatust lövvät pääle kallõndriosa küsütelemiisi, arvostuisi, esseesit ja ka vahtsõt loomingut.
Timahavva om Tähtraamadu tegemise man mõtõld päämädselt noilõ võro- ja setokõisilõ, kiä omma sündünü, kasunu või eläse parhilla välänpuul Võro- vai Setomaad. A nuu piiri ei olõ nii rangõ ja tetäs muud juttu kah.
Pikän jutuaamisõn Piirimehe Mardiga, kinkal juurõ nii Mõnistõn, Antslan, Võrol ku Petseri takan, tulõ vällä, määne om eesti tiatri sais, midä mõtlõsõ islandlasõ ja kohe ütiskund lätt. Mart ütles, et om tulõvigu tiatrimiis.
Muiduki kõnõlõ ma ummi mõttit ja ma austa Anna Hintsi väega ja tahtnu, et mõnõ timä uskmisõ olnu ka mu uma, timä viisakus ja häätahtlikkus maailma vasta omma nii uskmalda hää ja ku ti hoobis timäga intervjuu tennü, sis timä andnu pall ́u rohkõmb konteksti ja olnu vaimu poolõst meist kõigist üle. – Piirimehe Mart
Muusiganukan sai võrokõnõ Kuslapuu Kaisa ja seto Lehtsalu Markus ülesandõs mõtõlda ütstõõsõ muusiga pääle. Mõlõmba tegevä muusikat eesti keeli, mõlõmba teksti omma tihhe ja täüs väikuisi juhatuisi tõisi laulõ, juttõ, filme, raamatidõ mano, ku sa naa esi üles mõistat löüdä. Kaisa võtt´ ja kullõl´ viil Antslast peri simo muusikat kah.
Aoluutudõng Saarõ Hipp käve arhiivin ja otsõ vastust, kuis Räppo Jaani elo poliitiliidsist sündmüisist muutu, kuimuudu timäst bolševik sai ja ku ausa vai ilostõt oll´ timä hindä nägemine umast elost.
Nii om iks aost aigu olnu, et ku vaesidõ inemiisiga ei rehkendedä, sõs juhtus piä midägi, miä raputas kõiki. – Saarõ Hipp
Contra ja Vaaba Janek mõtli vähäkese, kuimuudu olnu parõmb jalgpalli mängi. Contra meelest võinu rehkendä tuuga, et Võromaal om pall´o mäki ja nuu omma õkva jalgpalli mängmises parra. Janek mõtlõs, et kas peris urbõkuun om vaia lumõunikidõ vaihõl palli takan aama naada…
Võrokõnõ Saarõ Hipp ja seto Raudmetsa Carmen kõnõlõsõ, midä tetti nuuri kokkosaamiisil, kedä nätti ja midä mõtõldi.
Mamastõn peetüisist Kaika suvõülikooli loengist om Tähtraamatuhe joudnu väiku jupikõnõ Saarõ Evari seletüisi tuu kandi külänimmist, kui nä omma tegünü ja kui neid om varrampa kutsut.
Ilvese Aapo seletäs, kiä oll´ Sibula Jaan, vahtsõ nimega Ivan Narodny, ja mille piässi timäst tettüt näütemängo 2024. aastaga suvõl kaema minemä.
Kauksi Ülle, Võrokõisi Kongressi Vanõmbidõ Kogo päävanõmb, kõnõlõs, mille Kongress tetti ja miä edesi saa.
Loomanukan (luum ‘looming’) omma eesti-soome luulõtaja Roosi Reijo pikk õdagumeresoomõ keelin ja murdin kirjä pant mõtõlus ja Sepajõe Richardi jutukõnõ tuust, midä kõnõlõsõ puu inne tuud, ku nää vahtsõ klaasist maja jaos maaha võetasõ.
Jaon Simunapääväst simunapääväni om kirjä pantu nuu tegemise, olõmisõ, avvohinna, raamadu, tiatritükü jm, midä aastaga joosul võro vai seto keeli ja meeli om tett.
Kallõndrijaost lövvät kõrraga kats kallõndrit – võro ja seto uma. Liikva pühi, ja tähetiidüsligu andmõ om rehkendänü Kasagu Enn.
Raamadu sääd´ kokko Vaaba Janek, tälle and´ nõvvo Roosi Reijo. Kiilt kai Fastrõ Mariko, kunstnigutüü tekk´ Hapnik.
Leave a Reply