Võro Selts VKKF luudi 12. märtekuu pääväl 1988. Kanepin. Sõs sai seldsi nimes Võro Keele ja Kultuuri Fond. 1997. aastal tetti fond ümbre mittetulosaamisütisüses ja naas’ kandma parlast nimme.

Seldsi luumisõ kotussõ mälehtüses om seo kodolehe pääl ilostusõs Kanepi kihlkunna vüükirä pilt.

Seldsi ülesandõs om tukõ’ ja hoita’ võro kiilt ja kultuuri kõgõ aoluulidsõ Võromaa pääl, minkast kõnõldas ka ku võro keele- ja kultuuriruumist.

1989. aastagast pääle kõrraldõdas egä suvi aoluulidsõ Võromaa esi’ kotussin Kaika suvõülikuul, kon kolmõ päävä joosul kullõldas loengit võro keelen, kaias umakeelist tiatrit ja kontserte, kaias toimumiskotussõn ümbre ja opatas latsilõ võro kiilt.

Samast 1989. aastagast andas egä aastak vällä Võro-Seto Tähtraamatut – umakeelist kallendrit, kon kõrvuisi om nätä’ kallendri nii vahtsõ (Gregoriusõ) ku vana (Juliusõ) kallendri perrä üten võro ja seto rahvakallendri tähtpäiviga. Tähtraamatun trükitäs är’ ka ilo- ja tarbõkirändüstekste.

2004. aastagast pääle om Võro Selts võrokeelidse aolehe Uma Leht välläandja. Uma Leht esi om ilmunu joba 2000. aastagast pääle ja pidi 2010. aastaga augustin 10. juubõlit.

2008. aastaga 31. mail oll’ Võro liinan ja Kubija laululaval edimäne võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido, mink kõrraldust vidi Võro Selts. II Uma Pido oll’ 29. mail 2010. aastagal Põlvan Indsikurmun ja III 1. juunil 2013. Võrol. Suuri umakeelitsit pitõ tahetaski naada’ kõrraldama üle katõ vai kolmõ aastaga. 28. mail 2016 tulõ IV Uma Pido jäl Indsikurmun.

Egä aastak andas vällä ka muid umakeelitsit raamatit ja kõrraldõdas tõisi umakeelist kultuuri tugõvit sündmüisi ni tetäs projekte põhikirän säetüisi tsihte perrä.