Siist näet postituisi Võro Seldsi kõgõ värskimpi tegemiisi kotsilõ!
VI Uma Pido 1. juunil 2024 Põlvan Indsikurmun!
VI Uma Pido om 1. piimäkuu pääväl 2024 Põlvan Indsikurmun Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido. 2024. aastaga Uma Pido om jo kuvvõs ja tulõ 1. piimäkuu (juuni) pääväl 2024 Põlvan Indsikurmu laululava pääl. Pääkontsõrt Indsikurmu laululava pääl nakas pääle kelläst 18-st, rahvalõ omma ussõ vallalõ jo kelläst 16.30-st. Püüne pääle sääd’ Diana Leesalu,…
35. Võro-seto tähtraamadu ettenäütämine 28. rehekuu pääväl Lindora laadu pääl
Võro Selts VKKF luudi 12. märtekuu pääväl 1988. Kanepin. Seldsi nimes sai edimält Võro Keele ja Kultuuri Fond. 1997. aastagal tetti fond ümbre mittetulosaamisütisüses ja naas’ kandma parlast nimme.
Seldsi ülesannõ om tukõ ja hoita võro kiilt ni kultuuri kõgõ aoluulidsõ Võromaa pääl, minkast kõnõldas ka ku võro keele- ja kultuuriruumist.
UMA PIDO
2008. aastaga 31. mail peeti Võro liinan ja Kubija laululaval edimäst võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido, mink kõrraldust vidi Võro Selts. Tuust pääle kõrraldadas suuri umakeelitsit pitõ üle katõ vai kolmõ aastaga.
II Uma Pido peeti 29. mail 2010. aastagal Põlvan Indsikurmun, III 1. juunil 2013 Võrol, IV 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun, V 2. juunil 2018 Võrol ja VI Uma Pido 1. juunil 2024 Põlvan Indsikurmun.
Kaika Suvõülikooli matkapäiv Meerapalon 10. põimukuul 2019
KAIKA SUVÕÜLIKUUL
1989. aastagast pääle peeti egä suvi aoluulidsõ Võromaa esi kotussin Kaika suvõülikuuli, kon kolmõ päävä joosul kullõldi võrokeelitsit loengit, kaeti umakeelist tiatrit, kontserte ni opati latsilõ võro kiilt.
2019. aastagast pääle peetäs egä suvi Kaika suvõülikooli matkapäivä, kon kullõldas määntsengi Vana-Võromaa kotussõn loengit, mindäs roitma ja kaias kultuuriprogrammi.
VÕRO-SETO TÄHTRAAMAT
1989. aastagast pääle andas egä aastak vällä „Võro-Seto tähtraamatut“ – umakeelist kallendrit-almanahhi. Kallendrin omma kõrvuisi vahtsõnõ (Gregoriusõ) ja vana (Juliusõ) kallendri üten võro ja seto rahvakallendri tähtpäiviga. Tähtraamadu almanahhin om võro- ja setokeelitsit lugusit, luulõtuisi, oppuisi ja muud.