SELTSIST

Seldsi ülesannõ om tukõ ja hoita võro kiilt ni kultuuri kõgõ aoluulidsõ Võromaa pääl

Aoluust

Võro Selts VKKF luudi 12. märtekuu pääväl 1988. aastagal Kanepin. Seldsi nimes sai edimält Võro Keele ja Kultuuri Fond. 1997. aastagal tetti fond ümbre mittetulosaamisütisüses ja naas kandma parlast nimme.

Ülesannõ

Seldsi ülesannõ om tukõ ja hoita võro kiilt ni kultuuri kõgõ aoluulidsõ Võromaa pääl, minkast kõnõldas ka ku võro keele- ja kultuuriruumist.

Tegemise

Kaika suvõülikuul

1989. aastagast pääle om kõrraldõt egä suvi aoluulidsõ Võromaa esi kotussin Kaika suvõülikuul, kon kolmõ päävä joosul kullõldi loengit võro keelen, kaeti umakeelist tiatrit kontserte ja toimumiskotussõn ümbre ni opati latsilõ võro kiilt. 2019. aastagal peeti edimäst kõrda Kaika suvõülikooli matkapäiv, kon matkati, kullõldi põnõvit loengit ja tetti hindäle kultuuriprogrammiga hüvvä ärolõkit.

Võro-Seto tähtraamat

1989. aastagast pääle andas egä aastak vällä ka „Võro-Seto tähtraamatut“  – umakeelist kalender-almanahhi.

Kallendrin om kõrvuisi nätä nii vahtsõ (Gregoriusõ) ku ka vana (Juliusõ) kallendri perrä üten võro ja seto rahvakallendri tähtpäiviga.

Tähtraamadu almanahhin näüdätäs mitmõsugutsidõ kirotajidõ vahtsit ilo- ja tarbõkirändüstekste.

Uma Pido

2008. aastaga 31. mail peeti Võro liinan ja Kubija laululaval edimäst võrokeelist laulu- ja rahvapito Uma Pido, mink kõrraldust võtt’ iist Võro Selts. Tuust pääle kõrraldadas suuri umakeelitsit pitõ üle katõ vai kolmõ aastaga.

II Uma Pido peeti 29. mail 2010. aastagal Põlvan Indsikurmun, III 1. juunil 2013 Võrol, IV 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun ja V 2. juunil 2018 Võrol. VI Uma Pido tulõ 1. juunil 2024. aastagal jäl Põlvan Indsikurmun.

Kae lähembät teedüst: umapido.ee

Savvusann

Vana-Võromaa suidsusannakombõ omma UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän.

Kae ligembält: www.savvusann.ee

Tahat rohkõmb teedä?

Lisas kõgõlõ muulõ and Võro Selts vällä ka muid umakeelitsit raamatit ja kõrraldas tõisi umakeelist kultuuri tugõvit sündmüisi. Niisamatõ tetäs projekte põhikirän säetüisi tsihte perrä.

KIRODA MEILE