Võrokõisi lipp om ütine sümbol kõiki võrokõisi jaos. Egäüts või võrokõisi lippu vabalt pruuki ja esi hindäle võrokõisi lipu tetä
Heräldiline kirjeldüs
Tummõrohilidsõ põha pääl tummõrohilidsõ nööriga pailat valgõ tsälkrist.
Sümboli ja värme tähendüse
Võrokõisi lipu pääl om valgõ katsakiri (katsaharo, katsakand) tummõrohilidsõ põha pääl. Katsatkirja om nätä rahvarõividõ pääl, kindakirju ja vüükirju seen ja muial. Katsakiri kaits kura iist, tuu õnnõ ja taal om pallo tõisi häid tähendüisi. Vahtsõl aol om taa kujonu kavvõmbidõ soomõ-ugri rahvidõ märgis, miä avitas hõimlast är tunda.
Katsakirä katõssa nukka tähendäse Vana Võromaa katsat kihlkunda: Urvastõ, Kanepi, Põlva, Räpinä, Vahtsõliina, Rõugõ, Hargla, Karula. Egäüts om uma näoga, a üts Vana Võromaa saa näist kokko. Rohilinõ värm tähendäs Vana Võromaa rohilist mõtsa ja võrokõisi luudusõga ütenkuun elämist. Valgõ värm tähendäs võrokõsõ puhast ja ausat henge. Valgõ om ka rahvarõiva hammõ värm. Nii nigu piät vaiva nägemä valõva hammõ puhtan hoitmisõga, nii piät võrokõnõ vaiva nägemä ka uma keele ja kultuuri hoitmisõga.
Lipu mõõdi
Võrokõisi lipu mõõdi omma säändse sama nigu Eesti lipul – külgi suhe 7:11 ja normaalsuurus 105×165 cm.
Mastilipu man tulõ rehkendä lipumasti korgusõga. Midä korõmb mast, tuud suurõmb lipp, a tuu 7:11 suhe piät iks alalõ jäämä:
| Masti korgus | Mastilipu mõõdi |
| 6 m | 105 x 165 cm |
| 7 m | 115 x 180 sm |
| 8 m | 135 x 212 cm |
| 9 m | 150 x 236 cm |
| 10 m | 165 x 259 cm |
| 11 m | 183 x 288 cm |
| 12 m | 200 x 314 cm |
Lipu värmi
Värme täpsäs paikapandmises om mitu koodisüsteemi – Pantone, CMYK ja RGB. Võrokõisi lipu värmi näide kuutõ perrä omma:
| Valgõ | Tummõrohilinõ | |
| Pantone | White | 357 C |
| CMYK | 0;0;0;0 | 80;0;100;56 |
| RGB | 255;255;255 | 30;76;14 |
Siski om nii, et näid kuutõ ei massa lõpuni uskõ ja alati om mõistlik inne liputelmist vai paprõ pääle trükmist üle kontrolli, et määne täpsele seo värm iks tulõ. Egä arvudiekraan näütäs ka värme veidükese esimuudu. Ja ku tahat näütüses arvudipildi õkvalt paprõ pääle trükki, sis tüküs tulõma tummõmb, ku arvudi näütäs.
Nõvvu tummõrohilidsõ värmi täpsäs paikapandmisõs või manu küssü Võro Seldsist.
Võrokõisi lipu saamisõ lugu
Võrokõisi lipu konkurss kuulutõdi vällä 15.05.2012, konkursi tähtaig oll sügüsene käänüpäiv (22.09.2012). Konkursi tingimusõ olli:
- Võrokõisi lippu tohe ei segi aia seoilmaaigsidõ maakundõ ja umavalitsuisi lippega.
- Lipp piät olema lihtsä ja tedä piät olema kerge tetä (ummõlda, trükkü jms). Parõmb, ku lipu pääl ole ei ülearvo keeroliidsi kujondit ja kirotõt teksti. Lipu värmi ja sümboli pidänü olema säändse, et näid saat pruuki ka muial ku õnne lipu pääl – egäsugumadsõ rõnnamärgi ja avvukirä jne.
- Lipu kavand piät olõma A4 formaadin paprõ pääle trüküt vai uma käega joonistõt. Üts autor või saata ka mitu võistlustüüd vai sis ütest kavandist tett mitu variantsi.
- Egä võistlustüü man piät olema kirjä pant seletüs. Et midä om lipu pääl kujotõt ja et midä üts vai tõnõ sümbol ja värm tähendäs.
- Konkursikommisjon või tetä võidutüü autorilõ ettepaneki lipu kavandi muutmisõs vai tävvendämises inne lipu kavandi rahvahääletüsele pandmist.
- Inne rahvahääletüsele pandmist tulõ kõik võidutüü kõrraligult är vormista. Vormistusõ nõudõ pand paika konkursikommisjon ja ku vaia, sis avitõdas võidutüü autorit seo vormistamise man.
Konkursilõ tull 53 võistlustüüd 32 autori käest. Võro Seldsi juhatus moodust konkursikommisjoni kuunsaisun: Ülle Harju, Kaido Kama, Jaan Kaplinski, Marju Kõivupuu, Andres Määr, Ivari Padar, Ülo Plakso, Priit Sibul ja Heiki Trolla. Kommisjonilõ andsõva nõvvu eksperdi Leonhard Lapin (kunstnik), Juri Lobanov (kunstnik, Udmurdi lipu autor) ja Gert Uiboaed (Riigikantselei sümboolikanõunik).
Konkursikommisjon otsust rahvahääletüsele panda kats kavandit, tingnimmiga „valgõ-verrev“ ja „rohilinõ-valgõ“. Valgõ-verevä kavandi autor om Kristjan Kirsfeldt (võistlustüü märgosõnaga „Kaitsering“). Rohilidsõl-valgõl kavandil om jaet autorlus – autori omma Evar Saar (võistlustüü märgosõnaga „Tsilgakõnõ“) ja Margus Sepman (märgosõna „Trikatrei“).
Lipuvalimine alost pääle 08.01.2013. ja lõppi 31.01.2013. Rahvahääletüsest võtsõ ossa 955 inemist, näist 451 hääleti valgõ-verevä puult ja 504 inemist rohilidsõ-valgõ puult. Seoga valiti võrokõisi lipus rohilinõ-valgõ kavand – valgõ katsakiri (katsaharo, katsakand) tummõrohilidsõ põha pääl.
Võrokõisi lipu pruukmine
Võrokõisi lipp om ütine sümbol kõiki võrokõisi jaos. Näide jaos, kiä eläse Vanal Võromaal ja näide jaos, kiä omma siist är lännü, a pidävä iks seoniaoni võrokõsõs olõmist tähtsäs. Egäüts või võrokõisi lippu vabalt pruuki ja esi hindäle võrokõisi lipu tetä.
Innekõkkõ saat lipu masti tõmmada võrokõisi ütidside ettevõtmiisi man ja võrokõisi jaos tähtsil päivil (näütüses Uma Pido, Kaika Suvõülikuul jt). Riikliidsi pühhi aigu võinu võrokõsõ panda üten Eesti lipuga vällä ka võrokõisi lipu. Tuusjaos tulõ sõs maiu külge panda ka tõnõ lipuhoitja. Võrokõisi ja Eesti lippõ ütenkuun pruukminõ piät olõma kuunkõlan Eesti lipu pruukmisõ kõrraga. Innekõkkõ tulõ kaia, et mõlõmba lipu olõssi saman mõõdin ja sama korgusõ pääl.
Vana Võromaa umavalitsuisi maiu man, niisamatõ kuulõn ja latsiaidun võinu võrokõisi lipp olla vällän egä päiv kõrvuisi Eesti lipuga.
Internetin ja muial saat lipuga är märki võrokeelist teksti – üte vai tõsõ keele pruukmist märgitäs seoilmaaigu hariligult lipuga.
Lipuvärme ja -kujjo või sümbolis pruuki ka egäsugumaidsi kiräplanke ja avvukirju pääl. Sammamuudu ka rõnnamärke, T-hammidõ, autokleepse ja tõisi säändside asju pääl. Näil juhtumiisil või katsatkirja sümbolis pruuki ka vastapiten värmega – rohilinõ katsakiri valgõ põha pääl.
Lipuvärme ja -kujjo ei pruugita üte vai tõse kraami päähämäärmise (reklaami) man. Võrokõisi lippu piät avvustama nigu egä tõsõ rahva lippu. Lipuvärme ja -kujjo piät pruukma häätahtligult ja sündsähe.